Mullu tegi uuringufirma Faktum & Ariko õigusabi kättesaadavuse uuringu: 59% Eesti inimestest on viimase kolme aastaga vajanud õigusabi, kuid kasutanud on seda vaid 39%. Üle poole vastanutest (60%) pidas õigusteenuse kõrget hinda peamiseks põhjuseks, miks nad vajadusel ei saanud kasutada juristi või advokaati. See näitab, et ainult riigi õigusabi süsteemist ei piisa väikesema rahakotiga inimeste õiguste kaitseks, sest see ei suuda igaühele tagada põhiseaduslikku õigust pöörduda enda kaitseks kohtusse.
Võib tunduda, et järelmaks on mõistlik lahendus väiksema sissetulekuga inimestele õigusabiks. Paraku tuleb nõustuda Äripäevas toodud seisukohaga, et järelmaksuga õigusabiteenuse pakkumine võib viia võlaorjusse, sest õigusabikulud võivad kiiresti kasvada kõrgusse. Põhjus on, et enamasti eelistavad õigusteenuse pakkujad ajatasu, kus makstakse vastavalt kliendi heaks panustatud töötundidele. Nii maandab advokaadi- või õigusbüroo riskid, et asja lahendamisele kohtus või väljaspool seda kulub rohkem aega, kui esialgu prognoositud.
Järelmaks kui finantsteenus
Hädaabilahendusena on õigusteenuste järelmaks omal kohal, sest see on kindlasti parem kui üldse oma õiguste eest seismata jätmine. Siiski tuleb arvestada, et ka üllal eesmärgil võetud õigusabi järelmaks on nagu iga teine finantsteenus, olgu tegemist väikelaenu, liisingu või krediitkaardiga. See peaks jääma inimesele viimaseks õlekõrreks nagu ka oma sõiduki, korteri või tervise remontimine laenurahaga juhul, kui riskid on eelnevalt jäetud kindlustusega maandamata.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!